Lapsed internetis
Vastavalt Pew Research Centre uuringule on 92% teismelistest igapäevaselt online-s, kaasaarvatud 24%, kes on onlines peaaegu pidevalt. Eriti võimaldavad pidevat kättesaadavust mobiilirakendused ja nutitelefonid. Rohkem kui pooled teismelistest (56%) lähevad online`i mitu korda päevas ja ainult 12% märkisid, et on online´s korra päevas. Ainult 6% on nädalapõhiselt ja vähem kui 2% veel vähem.Facebook on endiselt kõige populaarsem sotsiaalmeedia platvorm teismeliste hulgas; pooled teismelised kasutavad Instagram`i ja umbes sama paljud Snapchat`i.
Sotsiaalmeedia kasutatavus [1]
Eesti põhine statistika ei erine Euroopa praktikast. Vastavalt AS Turu Uuringutele, kasutab umbes 91% Eesti noortest interneti. [2]
Inimesed üldisemalt veedavad kaks korda rohkem aeg onlines kui kümme aastat tagasi. Kõige kõrgem tõus on olnud noorte hulgas, kus online`s viibimine on kolmekordistunud võrreldes 2005 ja 2014. [3]
Milleks üldse internet?
Infoühiskonnas elades on praktiliselt võimatu interneti olemasolu eirata. Kasutaja nutikus seisneb eelkõige selles, millises koguses ja mida tarbitakse. Lapsed ja noored on läbi aegade õppinud käitumismustreid eelkõige täiskasvanutelt ja vanematelt. Kooliprogrammi läbimiseks peab olema olemas arvuti kasutamise oskus, see ei ole ammu enam valikuline, see on kohustus.
Arvutimängude näitel võib välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid:
• Laps õpib lahendama erinevaid situatsioone ja probleeme;
• Areneb loogiline, põhjus-tagajärg seostel põhinev mõtlemine;
• Täieneb arvuti kasutamise oskus;
• Areneb ruumiline mõtlemine ja orienteerumisoskus. [5]
Uuringute kohaselt alustavad lapsed digitaalset elu enne kui nad saavad 11 aastaseks. [7] Digitaalmaailma lihtsustamine ja kättesaadavus on hoogu andmas noorte ettevõtlusele.
Noored digigeeniused saavad hakkama ka häkkimisega. Näide: 9 aastane poiss demonstreerib nutitelefoni häkkimist ja suudab 15 minutiga kustutada kontaktid, kõnelogid, teated. [8]
Ohud, millest peab teadlik olema!
Lapsed on internetikeskkonnas üks uudishimulikumaid, kuid kahjuks ka kergemini mõjutatavaid ja rünnatavaid sihtrühmi.
Lapsevanemad on mures laste interneti käitumise pärast, pidades silmas eelkõige:
• 81% muretsevad, et lapsed külastavad ebasobivaid veebilehti;
• 71% muretsevad, et lapsed annavad isiklikke andmeid võõrastele üle veebi;
• 61% muretsevad, et lapsed on liiga palju oma ajast internetis. [6]
Umbes 7 kuni 9 aastaselt usaldavad vanemad oma lapsi niivõrd, et lubavad neid iseseisvalt mänguväljakule. Umbes sama vanuselt saadakse ka oma esimesed isiklikud koduvõtmed ja ka esimene mobiiltelefon.
| Riik | Iseseisvalt mänguväljakule, lapse keskmine vanus | Esimese mobiili omamine, lapse keskmine vanus |
| Saksamaa | 7 aastat 5 kuud | 9 aastat 8 kuud |
| Suurbritannia | 8 aastat 1 kuu | 9 aastat 10 kuud |
| Venemaa | 7 aastat 5 kuud | 7 aastat 2 kuud |
| USA | 8 aastat 4 kuud | 9 aastat 7 kuud |
Üksi mänguväljakule ja mobiili omamine erinevates riikides [7]
Huvitav on asjaolu, et kõikidel tuntuimatel sotsiaalvõrkudel on karmid vanusepiirangud. Näiteks: 13-aastane võib Facebookis, Twitteris ja Snapchatis konto luua, 16-aastane WhatsAppis, 18-aastane YouTubeis. Samas näitab uuring, et reaalselt aktiveerub registreerumine 7 ja 12 aasta vahemikus:
Sotsiaalvõrku konto loomine [7]
Sageli algab internetiga sõbrunemine just arvutimänge mängudest, mis koos lapse vanusega muutuvad keerukamateks, põnevamateks ja kaasahaaravamaks. Kui laps tunnetab piire ja ei veeda kogu oma vaba aega mängides või siis välja mõeldes, kuidas kiirelt mängima pääseda, ei ole arvutimängude mängimine sugugi halb. Millal saab aga tavalisest arvutimängu sõbrast sõltlane?
Sõltuvus
Uuringud näitavad, et arvutimängud võivad põhjustada sõltuvust - poistel rohkem, tüdrukutel vähem. Vanemad peaksid mures olema kui mängus saadud edu või ebaedu kandub üle lapse meeleoludesse ja suhtlemisse. Laps hakkab kulutama päris raha mängude mängimiseks ja lisaboonuste saamiseks. Vähese liikumise tõttu jääb lapse kehaline areng tahaplaanile. [5]
91% poistest ja 70% tüdrukutest omavad juurdepääsu arvutimängudele. Koguni 84% poistest mängivad arvutimänge oma telefonist online`s.
Arvutimängude statistika [1]
Sotsiaalne suhtlusoskus
Virtuaalmaailm võib olla niivõrd lummav, et lapsed loobuvad suhteid loomast pärismaailmas. Koolikiusamine, suhteprobleemid, solvumised võivad olla niivõrd rasked teemad, et lihtsam on põgeneda väljamõeldud tegelaskuju seljataha interneti avarustesse.
Eemaldudes ja eraldudes on paratamatu, et sotsiaalne suhtlemisoskus väheneb. Nõrgeneb lapse ja perekonna side, sest koosolemise aega jääb vähemaks ning nõrgenevad ka lapse ja sõprade vahelised sidemed.
Füüsiline tervis
Kuna lapsed veedavad rohkem aega ekraanide taga, on neil vähem aega joosta ning füüsilist koormust saada. Erinevate uuringute andmetel on rasvunud ja vähe liikuvate laste osakaal maailmas kasvamas. Samuti on täheldatud karpaalkanali ja kuiva silma sündroomi esinemise tihenemist ka lastel [11].
Lisaks eelnimetatud muudatustele on lühenenud laste uneaeg. Halb uni (raske on magama jääda, uni on rahutu) on seotud mitme põhjusega. Üheks põhjuseks on emotsionaalne erutatus, mis tekib internetis suheldes, videoid vaadates või mänge mängides. Teiseks põhjuseks on ere ekraan, mis häirib silmi ning annab ajule „vale“ impulsi. Kolmanda põhjusena saab välja tuua elektromagnetkiirgus, mida elektroonilised seadmed levitavad ning mille mõju ajule on suur [12].
Vaimne tervis
Füüsilise tervise kõrval saab palju ekraani taga istudes kannatada ka lapse vaimne tervis. Lapse vaimse tervise ning internetis veedetud aja seost on uuritud, kuid tulemused on erinevad. On leitud, et lapse vaimsele tervisele ei mõju hästi, kui ekraani ees veedetakse liiga palju aega. Siia alla lähevad nii televiisor, arvuti kui ka telefon. Kirjeldatud on üksilduse, ärevushäirete ja depressioon ohu suurenemist. [13]
Carl E.Pickhard on uurinud noorte identiteedi küsimusi ning leiab, et lisaks füüsilisele päris maailma reaalsusele on ka virtuaalne reaalsus, kus samuti tahetakse olla tunnustatud. Enam ei piisa ainult ühest maailmast ja identiteedist, mille alusel ennast määratleda. On olemas vähemalt kaks “maailma” ning see tekitab lisapingeid. Samal ajal on vanematel väga keeruline toetada virtuaalse identiteedi loomist, kuna neil endil puudub vastav kogemus. [14]
Saksa psühhiaater Manfred Spitzer on kirjutanud raamatu “Digitaalne dementsus”, milles väidab, et arvutite tõttu kasutab inimene oma aju oluliselt vähem ning seetõttu tekib dementsus. Mida varasemas eas laps arvutitega kokku puutub, seda varem dementsus alguse saab.
Spitzerile on palju vastuväiteid. Üheks vastuväiteks on asjaolu, et viimaste aastate uuringud näitavad, et inimeste keskmine IQ tase tõuseb. Seda nimetatakse “Flynni effektiks”. Ameerika politoloog-teadlane James Flynn ütleb, et seoses arvutite ja internet arenguga mõtlevad inimesed abstraktsemalt ning oskavad paremini luua seoseid ning see on üheks IQ tõusu põhjuseks. Flynn selgitab, et tihti peetakse digitaalseks dementsuseks noorte ja laste kohandumist uue ja kiire maailmaga, mille üheks lahutamatuks osaks on ka digitaalne meedia. [15]
Isiklikud andmed internetis
Teismelistel on keskmiselt ligikaudu 300 sõpra Facebook`is ja 79 Twitteri jälgijat. Samas on tüdrukutel ja vanemal teismeeal suurem sõpruskond võrreldes poistega ja noorema eaga. Teismelistele meeldib omada eritüüpi tuttavaid Facebookis, lubades enda sõbraks 33% inimesi, keda nad pole kunagi isiklikult kohanud. [16]
LSE „Riskid ja turvalisus internetis“ online uuringu kohaselt on üks põhilisemaid riske, mida välja tuua asjaolu, et 30% Euroopa lastest vanuses 9-16 on suhelnud inimestega, keda nad ei ole kunagi kohanud – samas teadvustades, et antud tegevus võib olla riskantne, kui ometi pakub ka piisavat põnevust. Mõned on isegi saatnud isiklikku informatsiooni (15% ) või endast pilte (14%) inimestele, keda nad ei ole kunagi kohanud. Huvitav on asjaolu, et vanemad pigem ei teadvusta endale laste internetikäitumisest tulenevaid riske.
Sotsiaalmeedia tagajärjed [10]
Lapsed luiskavad oma vanust, et saada mõne sotsiaalvõrgu kasutajaks. Samas on alaealistel sageli puudulik tunnetus, millist informatsiooni tohib ja mida ei ole soovitatav või ei tohi üles laadida ega jagada.
Statistika kohaselt on 59% lastest (vanuses 9-16) kustutanud või muutnud midagi tagantjärgi ja 19% on postitanud kommentaare, videoid või pilte, mida nad on hiljem kahetsenud.[10]
Ligi 40% teismelistest kasutab snapchati, mis on suurepärane vahend emotsioonide vahetamiseks. Seda paraku ka negatiivses kontekstis.
Vastavalt “EU kids” online uuringule on lapsed, kas info saajad või tarbijad, seda pigem juhuslikkuse alusel. Oluliselt tõsisem on asjaolu, kui lapsed on osalised täiskasvanute poolt algatatud tegevustest, mis võib olla agressiivne ahistamine, koguni seksuaalne ärakasutamine, ideoloogiline veenmine või isiklike andmete valekasutamine.
Ohumudel [9]
Peamised ohtude vältimise vahendid:
- Lapse koolitamine lapsevanemate poolt. Kõige paremini mõjub, kui vanemad räägivad lastele võimalikest ohtudest, mis kaasnevad interneti kasutamisega.
- Kooli / lasteaia panus laste koolitamisse interneti turvalisuse osas
- Alternatiivsete tegevuste leidmine lastele (treeningud, muusikakool jm huviringid)
- Koduarvutisse igale kasutajale oma konto loomine. See aitab piirata ja kontrolli all hoida arvuti kasutamise.
- Arvuti kasutamise aja ja kasutusõiguste piiramine
Kokkuvõte
Lapsed on aktiivsed interneti kasutajad, uued uuringud aina kinnitavad antud fakti. Interneti lai levik on andnud suure edusammu teaduse ja tehnoloogia arengule ja lapsed on sellest osa saamas. Nii nagu iga hea asjaga on kõige olulisem tasakaalu säilitamine ja tegevuse teadvustamine.
Seaduse järgselt vastutab lapse eest tema vanem ja see laieneb täielikult ka lapse interneti tegevusele. Esmalt peab lapsevanem teadvustama võimalikke riske ning aru saama muutunud maailma reaalsusest.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.pewinternet.org/2015/04/09/teens-social-media-technology-2015
2. http://www.aripaev.ee/uudised/2008/03/24/Aab_vanemad_ei_tea_mis_ohud_lapsi_netis_varitsevad
3. http://stakeholders.ofcom.org.uk/binaries/research/media-literacy/media-lit-10years/2015_Adults_media_use_and_attitudes_report.pdf
4. http://www.enkivillage.com/advantages-and-disadvantages-of-internet.html
5. http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2015/12/Arvutimangud.pdf
6. http://www.eset.co.uk/Press-Centre/News/Article/88-of-Parents-Concerned-About-What-Children-Can-Access-Online-Reveals-Survey
7. http://www.welivesecurity.com/2016/02/23/digital-childhoods-different-nations-bring-kids/
8. http://www.welivesecurity.com/2015/03/17/9-year-old-cybersecurity-expert-hacks-android-smartphone-minutes/
9. http://eprints.lse.ac.uk/64470/1/__lse.ac.uk_storage_LIBRARY_Secondary_libfile_shared_repository_Content_EU_Kids_Online_EU_Kids_Online_Developing_framework_for_researching_2015.pdf
10. http://eprints.lse.ac.uk/33731/1/Risks%and%safety%on%the%internet%28lsero%29.pdf
11. https://www.princeton.edu/futureofchildren/publications/docs/10_02_05.pdf
12. https://www.psychologytoday.com/blog/mental-wealth/201103/wired-and-tired-electronics-and-sleep-disturbance-in-children
13. https://www.gov.uk/government/news/sedentary-lifestyles-and-too-much-screen-time-affect-childrens-wellbeing
14. https://www.psychologytoday.com/blog/surviving-your-childs-adolescence/201405/adolescence-and-internet-identity
15. http://www.spiegel.de/international/zeitgeist/studies-contest-theory-that-internet-is-making-people-dumber-a-855668.html
16. http://www.pewinternet.org/2013/05/21/teens-social-media-and-privacy/